Putin on Hiinaga jälle hädas

Hiina turu kukkumine on viimaste kuude suurimasse langusesse viinud ka rubla. Hiina majanduskasvu aeglustumine on üks põhjuseid, miks nafta hind on alla läinud. Ja teades, et nafta on Venemaa peamine ekspordiartikkel, lükkab see meie idanaabri üha sügavamale majanduslikku kaosesse.

Venemaa on üha enam Hiina poole kaldumas, kirjutab Bloomberg. Venemaa president Vladimir Putin märkis 1. septembril, et Venemaa-Hiina suhted pole kunagi olnud nii tihedad kui praegu ning kindlasti on arenguruumi veelgi.

Numbrid kõnelevad aga teist keelt. Selle aasta esimese poole statistika näitab, et kahe riigi vaheline kaubandus langes suisa 29 protsendi võrra 30,6 miljardile dollarile. Venemaa valitsusametnikud on öelnud, et kohe kindlasti ei suudeta sel aastal täita Putini lubatud 100 miljardi dollari suurust kaubakäive eesmärki. Putin pole viimasel ajal antud intervjuudes kaubakäibe vähenemist maininud.

Retoorika erinevused

„Venemaa ettekujutus Hiina-Vene suhetest on väga erinev sellest, mis toimub reaalsuses,“ lausus Alexander Gabuyev mõttekojast Moscow Carnegie Center. „Venemaa on selles suhtes paluja rollis, mitte Hiina, kellel on hoolimata majanduslikest probleemidest ressursside osas suur valikuvõimalus,“ lisas ta.

Kremli välispoliitikanõunik Juri Ušakov lausus, et kohtumise käigus loodetakse allkirjastada vastastikuse mõistmise memorandum uue torujuhtme kohta, millega toimetataks gaasi Venemaa Kaug-Idast Hiina. Siduvaid kokkuleppeid hinna või ajastuse kohta oodata aga pole.

Omavaheliste kaubandussuhete vähenemine on toonud kaasa selle, et Venemaa pole Hiina jaoks enam 15 suurema kaubanduspartneri seas.

Valuutaprobleemid

Mitmed Venemaa ja Hiina kokkulepped pole kulgenud nii, nagu oodatud. Näiteks sõlmiti Venemaa keskpanga ning Hiina Rahvapanga vahel 150 miljardi jüaani suurune vahetusleping, mis võimaldaks otsearveldusi rubla ning jüaani vahel dollarit kasutamata. See diil pole aga kuigi edukaks osutunud, kuna seda saab kasutada vaid lühiajaliseks kaubavahetuse finantseerimiseks, märkis Vneshekonombanki aseesimees Pjotr Fradkov möödunud nädalal.

Venemaa lootused Hiinaga majandussuhteid luua on olnud oluliselt kõrgemad kui need, mis tegelikkuses realiseerunud.

Gaasikokkulepped

Gazprom sõlmis 400 miljardi dollari suuruse gaasilepingu möödunud aasta mais toimunud Putini Hiina visiidi ajal. Putini sõnul peaks lepingu tulemusena muutuma Venemaa idapiirkond maailma suurimaks ehitusalaks.

Pärast lepingu ametlikku teatamist pole aga riigid suutnud omavahel kokku leppida Hiina ettemaksu osas.

Moskva plaan ehitada teine gaasijuhe Lääne-Siberist Hiina on saanud Pekingist üsna jahedat vastukaja. Kremli jaoks on tegu strateegiliselt aga väga olulise tehinguga, kuna gaasitoru ühendaks Venemaa peamisi gaasiväljasid Hiina turuga. See vähendaks omakorda aga sõltuvust Euroopast, kust ei tule muud kui tugevat poliitilist survet.

Analüütikud väidavad, et Hiina pole Venemaa ideest just eriti vaimustuses, kuna see ületaks piiri tuhandete kilomeetrite kauguselt riigi tööstuskeskustest.

Veidi roosilisemad on asjalood transpordi valdkonnas. Juunis õnnestus Venemaal kaasata Hiina partnerid ühe triljoni rubla suurusesse projekti ehitada kiirraudtee Moskvast Kaasanisse. Enne saktsioonide kehtestamist oli Kreml lootnud kampa saada Euroopa ettevõtteid.

Vene ametnikud on öelnud, et nad ei kaota lootust. „Kui koostöö nõnda plahvatuslikult kasvab, on ideid alati rohkem kui tegusid,“ ütles Venemaa asepeaminister Arkadi Dvorkovitš augusti lõpus riigitelevisioonile antud intervjuus.